Viimasel ajal erinevaid arvutivõrke ja ka koduarvuteid kimbutanud krüptoviirused on ühed väga vastikud tegelased. Kui tavalised viirusega nakatunud arvutid on võimalik puhastada, viirused eemaldada, andmed kätte saada, siis krüptoviiruse teeb iseäralikuks just see, et ta tegeleb kasutaja jaoks oluliste andmete krüpteerimisega. Mis see tähendab? Lihtsustatult tähendab see seda, et kõik kasutaja pildid, tekstidokumendid ja muu vajalik andmekogu lukustatakse praktiliselt muukimiskindlate lukkudega ja ilma konkreetse võtmeta (mis on ainult viiruse loojal) ei ole võimalik neid andmeid enam MITTE KUNAGI (vähemalt hetkeseisuga) taastada. Kõigest jääb ilma – piltides, videoklippidest, dokumentidest, arvetest, raamatupidamistarkvara andmebaasidest jne. Ühesõnaga – kui sinu arvutit tabab krüptoviirus, jääb üle vaid loota, et sul oli kuskil tagavarakoopia oma andmetest.
Kuidas krüptoviirus levib?
Senimaani on põhiliseks levimisteeks olnud e-posti manused. Kirjaga kaasas olev zip fail või mõni makrosid toetav dokumendiformaat (doc või xls), millel tavaliselt nimeks arve, invoice või muu sarnane. Kui kirja saaja klikkab kiiruga faili lahti ning lubab dokumendi sisu kuvamise, ongi pahandus tehtud. Enamasti teavitab viirus oma hävitustööst alles siis, kui ta on krüpteerimisega juba lõpule jõudnud, seega kui ohver näeb viirusehoiatust, on juba liiga hilja…
Viimane Petya nimeline krüptoviirus, mis lõi rivist välja Ukraina arvutisüsteemid ning otsapidi ka Eesti suurkontserne puudutas, levis aga näiteks raamatupidamistarkvara võrku pidi, ka läbi nö. pilve. Ent algimpulsiks tuleb siiski esimesel kasutajal klikata avatuks e-postiga kaasa saadetud manusefail…
Mida teha, et krüptoviirus sinu arvutis pahandust ei teeks?
- tee perioodiliselt oma tähtsatest andmetest koopiaid. Väline kõvaketas maksab hetkel poes 64 eurot, ent mahutab vabalt terve sinu eluloo piltides ja videoklippides (viide)
- hoia oma operatsioonisüsteem värske. Kontrolli, kas sinu masinas on olemas viimased uuendused.
- kasuta viirusetõrjet. Mitut pole tarvis, piisab ka ühest, mitmekesi hakkavad nad üksteise tööd segama ja mõjuvad halvasti arvuti jõudlusele. Vabavaralistest viirusetõrjetest tasub kasutada Avasti (aasta tasuta litsents) ning tasulistest tõrjetest pigem Eset Nod32
- ära ava mitte kunagi ühtegi e-postiga tulnud manust, kui sa ei ole 100% kindel, et saatja on keegi, keda sa tunned ning see saatja ka reaalselt antud kirja posti pani. Vahel võib juhtuda, et kiri tuleb küll õigelt inimeselt, et inimene ise ei tea kirja saatmisest midagi. Just nii on pidevalt levinud erinevad Facebooki viirused.
Kui sa leiad, et seda on liiga palju, või ei saa mõne punktiga oma arvuti juures hakkama – küsi julgelt abi ja nõu. Kontaktid leiad lehe ülevalt äärest.